Türgi: kaasraportöörid lubavad põhiseaduse muudatusi hoolikalt jälgida

Saturday, 14.01.2017, 15:38 / SEISUKOHAD / RSS

“Türgi on läbimas oma poliitilises ajaloos olulist hetke, sest põhiseadust uuendatakse paralleelselt kehtiva eriolukorraga,” sõnasid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Türgi seire kaasraportöörid Ingebjørg Godskesen (Norra, EC) ja Marianne Mikko (Eesti, SOC) vahetult pärast 9. kuni 13. jaanuaril 2017 toimunud infokogumismissiooni.

“Türgi on hiljuti üle elanud mitmed traumeerivad kogemused, sealhulgas 15. juulil 2016 toimunud riigipöörde katse ja mitmed terroriaktid. Kinnitame solidaarsust Türgi rahvastega ja mõistame ühemõtteliselt hukka igasuguse terrorismi,” sõnas Marianne Mikko. “Selles kontekstis on Türgi võimudel täna selge eesmärk korraldada referendum ja kehtestada põhiseaduse parandused võimalikult kiirelt. Sedasi kehtestataks presidentaalne riigikord, mis tähendaks Türgis märkimisväärset poliitilise süsteemi muutust,” lisas Ingebjørg Godskesen.

Kaasraportöörid märkisid, et “täna Türgi parlamendis kasutusel olev hääletamise protseduur on eriti oluline ning aidanud kaasa poliitiliste erakondade polariseerumisele. Tagada tuleb põhiseadusele vastav salajane hääletamine. Tulevase põhiseaduse teemalised debatid parlamendis tuleb otseülekandena edastada täies ulatuses, sealhulgas riigitelevisioonis. Siinkohal tuleb meil koos Veneetsia Komisjoniga meenutada ka, et 139 parlamendisaadiku puutumatuse ära võtmine 2016. aasta maikuus ei vasta Euroopa Nõukogu standarditele, eriti arvestades, et sammu tulemusel on täna kinni peetud koguni 12 saadikut ehk ligi veerand opositsioonilisest erakonnast HDP. Kinnipeetute hulgas on ka kaks kaas-eesistujat. Me ei näe mingit põhjust, miks meil keelati nendega infokogumismissiooni ajal vanglas kohtuda.”

“Kuigi Türgi poliitilise süsteemi valimine on Türgi kodanike ainuõigus, on Türgi Euroopa Nõukogu asutajaliikmena kohustatud tagama, et uuendatud põhiseadus vastaks ka Nõukogu standarditele,” sõnas Pr Mikko. Pr Godeseksen lisas, et “meil on tõsiseid kahtluseid, kas hetkel pakutud tekst tagab piisava tasakaalu, võimude lahususe ja kohtusüsteemi sõltumatuse, mis on demokraatlike ühiskondade nurgakivid ja ühtlasi ka Euroopa Nõukogu ühised normid”.

Lisaks arutati põhjalikult ka pärast 15. juuli 2016 riigipöörde katset kehtestatud eriolukorra mõju inimõigustele, demokraatiale ja õiguskorrale. Järeldati, et “referendumi korraldamine kehtiva eriolukorra ajal püstitab tõsiseid väljakutseid, sh küsimusi meediavabaduse ja põhiõiguste, nagu näiteks kogunemisvabadus, piiramise kohta. See ei pruugi võimaldada kõigi võrdseid võimalusi valimiskampaania käigus”.

Türgi monitooringujärgse dialoogi raames toimunud Istanbuli ja Ankara visiidi käigus kohtusid kaasraportöörid parlamendi asepresidendiga, haridusministriga, välisministri ja justiitsministri asetäitjaga, siseministeeriumi esindajatega, Türgi ENPA delegatsiooniga, parlamendis esindatud poliitiliste erakondadega, parlamendi õiguskomisjoni presidendiga, õiguskantsleriga, ametiühingute ja mittetulundusühenduste esindajatega, diplomaatilise korpuse esindajatega, meedia, akadeemikute ja kohalike ametivõimudega.

14. detsembril 2016, küsis ENPA monitooringukomitee Veneetsia Komisjonilt (Euroopa Nõukogu iseseisev õigusekspertide kogu) arvamust 10.-11. märtsil 2017 kinnitatavate põhiseaduse muudatuste osas. Komisjon on palunud, et Nõukogu korraldaks Türgi demokraatlike institutsioonide toimimist käsitleva debati osana järgmisest istungjärgust 23.-27. jaanuaril 2017.