Marianne Mikko: Eesti-India lepe võimaldab meie laevakaitsjatel koju saada

Tuesday, 14.02.2017, 12:13 / SEISUKOHAD / RSS

„Eesti ja India kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõult vaatab vastu Eesti Vabariigi 14 kodaniku nägu,“ ütles Riigikogu sotsiaaldemokraadist saadik Marianne Mikko täna parlamendis, selle seaduseelnõu esimesel lugemisel.

Ta meenutas, et Eesti kodanikest laevakaitsjad lahkusid kolm ja pool aastat tagasi kodust tormisetele vetele perele riskantse tööga leiba teenima, ent USA-s registreeritud araablastest omanikega firmale AdvantFort kuuluva Sierra Leone lipu all sõitnud laeva Seaman Guard Ohio pidas India rannavalve kinni 11. oktoobril 2013. Pardal olid Eesti, Ukraina, Ühendkuningriigi ja India kodanikud. Laevakaitsjad vahistati, neid süüdistatakse peamiselt kütuse illegaalses tankimises, relvade ebaseaduslikus käitlemine ja ebaseaduslikus sisenemises India territoriaalvetesse.

Mullu 11.jaanuaril mõistis Tuticorini kohus laevakaitsjatele karistuseks 5 aastat vabadusekaotust, nad on tänaseni Chennai vanglas, kaebasid kohtuotsuse edasi.

„Me teame, kui palju on pisaraid valanud ja oma lähedaste eest seisnud laevakaitsjate lähedased siin Eestis. Välisministeerium on teinud, mis tema võimuses. Riigikogu saatis India parlamendile meeste vabastamist nõudnud kirja. Aga kuni tänaseni on asjad liikunud teokiirusel,“ tunnistas Marianne Mikko.

Ta tõdes, et praegu on võimatu vastata küsimusele, millal ikkagi meie laevakaitsjad maanduvad lennukiga Tallinnas. Selleks peab olema kohtuotsus Indias lõplik.

Riigikogu arutab nüüd Eesti-Inda kokkuleppe ratifitseerimist, mis võimaldab Indias süüdimõistetud Eesti kodanikel kanda oma karistust Eestis.

„On selge, et kodumaal on alati lihtsam kui võõrsil. Ka vabadusekaotust on kodus kergem taluda kui välismaal. Tähtis on, et meie kodanikud saaksid koju. Selle kokkuleppe ratifitseerimise seadus annab neile võimaluse,“ rõhutas Marianne Mikko.

Taust:
Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega jõustub lepe, mille eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui ka mõlemad riigid. Eesti või India saavad üle anda kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud. Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.