Siem Reap poleks midagi ilma Angkor Wati ja Bayonita

Friday, 01.08.2008, 13:00 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK

Tänane päev ja kogu tulevik tõotab ainult head, sest nägime matuseid. Meie khmeerist saatja Sambat ütles, kui matuserongi oleksime näinud hommikul, oleks olnud asi halb. Meie aga nägime templivaatamise tuuril Siem Reapis matuselisi pärastlõunal, järelikult oleme õnnega koos.

Mõistagi on Angkor Wat number üks vaatamisväärsus kogu Kambodžas. See on niivõrd tähtis arhitektuurimälestis, et on kantud ka Kambodža lipule. Erinevad koolkonnad vaidlevad, kas Angkor Wat on maailma suurim religioosne ehitis või alles seitsmes. Nii ehk teisiti on tegemist väga võimsa ja muljetavaldava vaatamisväärsusega. Ent minu suur lemmik pärast kümnekonna templi külastamist ei ole mitte niivõrd Angkor Wat, kuivõrd Bayon. See on budistlikus maailmas oluline mälestusmärk, mille ajalugu ulatub tagasi 11 sajandisse. Bayoni teeb eriliselt imetlusväärseks 49 hiiglasuurt Buddha näokujutist. Ei ole kohta Bayonis, kus jumal sind ei jälgiks.

Bayonis unustad aja. Unustad, kes või mis sa oled. Vaatad seda budistidele nii olulist templit ja tunned, et ajal ja ruumil ei ole tähtsust. Praegu on Kambodžas vihmaperiood ja turiste pole hordidena. Kui ma mõtlen Euroopale, siis ei saa Bayonis olemise privaatsust võrrelda näiteks Kolosseumiga, kus sul ei ole jalatäitki maad omaette olemiseks. Niisiis, Bayonis viibimine on mõnevõrra luksuslik – on hetki, kus sa oled täiesti ihuüksi ja saad elu üle järele mõelda.

Küll mitte nii tüütu nagu Indias, kuid siiski üsna häiriv on templite sissekäigu juures toimuv. Tohutu hulk suveniirimüüjaid, kes 1 dollari eest sokutavad sulle küll käevõrusid, küll postkaarte. Panin tähele, et väga paljud neist kauplejatest on laps-müüjad. Niisugust laste ekspluateerimist ei kohta just väga paljudes kohtades.

Muuseas, kümmekond päeva tagasi viibis Kambodžas europarlamendi delegatsioon Euroopa Demokraatide ja Liberaalide fraktsioonist (ALDE). Nende reisi eesmärk oli koguda infot kõige kohta, mis puudutab lastega kaubitsemist ja prostitutsiooni. Meedias oli see küsimus väga teravalt üleval. Hiljuti võttis Kambodža vastu inimkaubandusevastase seaduse ning sellest seadusest lähtuvalt on tänaseks olemas juba esimesed kohtuotsused. Valimisnädalal jutustasid uudised Vene ja Saksa kodanikust, kes said reaalse vanglakaristuse laste ärakasutamise ja kuritarvitamise eest. Karistusmäär selliste kuritegude puhul ei tohiks seaduse järgi olla alla kolme aasta, kuid näiteks Vene kodanik pääses vaid 6 kuuga. Ühiskonnas tekitas see tugevat pahameelt ning seda õigustatult. Kambodžas on lastega kaubitsemine ja lapsprostitutsioon üha suurem probleem. Kahtlusalused saavad altkäemaksuga end kergest vabaks osta ning kodumaale põgeneda. Politseil napib tahet ja oskust probleemiga adekvaatselt tegeleda.

Siin on koht, kus Euroopa saab ja peab midagi ette võtma. Olgu selleks siis täiendkoolitus politseijõududele või EL liikmesriikide ja Kagu-Aasia vahelise infovahetuse tõhustamine võimalike kahtlusaluste tuvastamiseks.

Kambodža on rikka ajaloo, kuid sõna otseses mõttes vaese tänapäevaga riik. Hoolimata asjaolust, et sattusin siia vihmaperioodil, ei suuda see vähendada sümpaatiat selle maa ja rahva vastu. Kui sajab, siis vaid inglid teavad, kas kaks tundi või pool päeva. Põhjamaalasele on troopilise vihmaga suvi talutavam kevadest. Kui külastada Kambodžat veebruaris-märtsis, siis põhjamaisest talvest palavusse sattuda on meile füüsiliselt lihtsalt väga raske. Meie tahe ja võime võtta vastu teist kultuuri sõltub võrdlemisi palju sellest, kas oleme väsinud või erksad.

Kel vähegi võimalik, soovitan Kambodžasse kindlasti tulla ja käia võrdluseks nii Angkoris kui Phnom Penhis. Käia Kambodžas, kuid mitte külastada Bayoni või Angkor Wati, oleks muidugi sama kui minna Tuulasse samovariga.