“Kukk kireb hommikul kindlasti, aga kas ka päike tõuseb…” ehk Gruusiast
Tuesday, 12.08.2008, 01:04 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK
On olemas niisugune asi nagu vale fakti meetod. Võetakse ette mingi sündmus ajaloost ning muudetakse fakte saamaks teoreetilist ettekujutust, kuidas asjad võinuks minna. Kui laulva revolutsiooni ajal oleks eestimaalased Moskva provokatsioonidega kaasa läinud, võiks ajalugu jutustada sootuks muust. Proovige kasvõi vale fakti meetodit.
Eestlane on pigem vait, kui et läheks tänavale protesteerima või lihtsalt meelt avaldama. Näib, et see vaim käib meil peal 15-aastase intervalliga. Tõenäoliselt päästis see põhjamaiselt pikk kannatus meid ka 1989. aasta 23.augustil. MRP aastapäeval üheskoos seistes. Relvade asemel helises muusika – meie laul.
Gruusias olla ütlemine, et kukk kireb hommikul kindlasti, aga jumal teab, kas ka päike seepeale tõuseb. Gruusiast tulevad ärevad teated räägivad kõigest muust kui uuest päikeselisest päevast. Venemaa on alustanud sõda 4 miljoni elanikuga Gruusia vastu. Euroopa reageerib tagasihoidlikult, et mitte öelda ettevaatlikult.
Mihhail Saakašvili püüab vastu tulla Lääne soovitustele ja olla demokraat, aga päriselt pole ta selles mind veenda suutnud. Möödunud aastal avaldasid Saakašvili vastu meelt tuhanded inimesed. Presidenti süüdistati korruptsioonis ning autoritaarses riigijuhtimises. Mul ei lähe meelest, kuidas Saakašvili käskis opositsiooni telejaama purustada. Demokraatia alles areneb.
Sestap ei tõtta ma toetust avaldama tingimata Saakašvili valitsusele. Minu poolehoid ja kaastunne kuulub gruusia rahvale.
Vajadus ühtse EL välispoliitika järgi tõestab end taas. Olen seda meelt, et Gruusiaga peab dialoogis olema Euroopa Liit, mitte selle liikmed eraldi. See ei tähenda, et liikmesriigid ei peaks midagi ette võtma. Muidugi peavad. Väga konkreetseid samme. Näiteks humanitaarabi, vabatahtlikute saatmine sõjast laastatud piirkondadesse või valmisolek võtmaks vastu sõjapõgenikke.
Rahvusvaheline surve toimib paremini, kui valitseb ühtsus. Nii vähe või palju kui seda ühtset EL välispoliitikat täna ongi. Aprillisündmuste ajal oli meile tähtis Euroopa Liidu toetus. Just tervikuna. Peame endale aru andma, et ajaloo sarnasustest hoolimata ei ole praegu Gruusias toimuv meie sõda.
Selge on see, et paarile liikmesriigile valmistab peavalu nende geograafiline asukoht. Üleüldine hirm on siiski seotud Venemaa võimalike vastulöökidega näiteks gaasiküsimustes. Niisiis mitte suvi ei ole põhjus, miks Brüsseli seisukoht nii aeglaselt kujuneb.
Viimasel ajal olen palju tegelenud Hiina ja Tiibeti küsimusega. Sotši olümpiamängudega seoses võib ajalugu korduda..