Oluline kohtumine Eesti blogijatega

Tuesday, 09.09.2008, 15:33 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK

Eelmisel reedel sain kokku tuntud Eesti blogijate-netiekspertidega, et küsida nende arvamust ja nõu seoses minu meediaraportiga. Jutuajamine oli väga huvitav. Vähemasti minu jaoks andsid need paar tundi mõtteainet päris palju. Nagu ütlesin ka blogijatega kohtudes, kirjutasin need paar tormitekitanud lõiku raportisse sisse põhjusega. Nimelt seepärast, et rääkides tänapäeva meediast, on võimatu jätta sealt välja blogid ning nendega seonduv.

Ühest küljest on pisut häiriv, et blogiteema varjutas raporti peaeesmärki pöörata tähelepanu meedia koondumise ohtudele ning mitmekesisuse säilitamisele. Ent teisest küljest tõestab blogide teemal lahti läinud terav arutelu, et tegemist on olulise küsimusega ning debatt on enam kui vajalik.

Möönan, et europarlamendi raportiformaat ei ole just eriliselt lugejasõbralik ning blogilõikude sõnastus jättis ruumi vääritimõistmisteks. Olgu veelkord elavaks tõestuseks Rootsi meedia poolt üleskeerutatud tolm blogiregistri või blogijate identiteedi paljastamisest.

Reedelgi tõdesime koos, et ajakirjandus selle klassikalises mõttes on kadumas. Harva kontrollitakse lugu vähemalt kahest allikast. Liiga palju usaldatakse pressiteateid. Juhan Peegli ja Marju Lauristini kooliga endise ajakirjaniku jaoks kaob vaikselt ühes hea ajakirjandusega ka hea tava. Inimeseksolemine. Mäletan selgelt Juhan Peegli ütlust, et ajakirjanik sa võid olla, kuid inimene sa pead olema. Seda pisut parafraseerides jõuamegi minu peamise küsimuseni blogimise suhtes.

Blogija sa võid olla, ent inimene sa pead olema. Mulle tundub, et ärapanemise ajastul ei anna me endale aru, kui tugev on sõna. Kui sa kirjutad, siis tuleb arvestada, et sellel on tähendus. Mõju. Ajalehtede puhul on asi selge – vastutuse sõna eest võtab väljaandja. Kuid blogid? Tõsi, võime väita, et kehtib blogosfääri peamine reegel „right to reply” ehk õigus vastusele. On see aga piisav, kui tule all on inimeste elud, meie au ja väärikus?

Kohtumisel jäi kõlama ka arvamus, et inimlikud asjad on teisejärgulised. Võidelda tuleb vaid kapitali koondumisega. Et kui Fox News ostaks üles 1000 blogijat, kes kirjutavad nende huvides, siis peab see lugejale olema teada. Olen seisukohal, et samasugune määratlemine peaks toimima blogosfääris üldiselt. Seda mõistagi vabatahtlikult. Arvati ka, et ühel või teisel moel niisugune määratlemine juba toimib.

Kohaletulnute hinnangul peab blogosfäär lihtsalt arenema nii palju, et tekiks iseeneslik regulatsioon. Olen siiski veendunud, et selleks peame me ennekõike olema inimesed ning alles siis blogijad või ajakirjanikud või poliitikud või ärimehed või muidu kuulsused.

Igatahes tõdesime reedel ühiselt, et blogid on väärtuslik osa tänapäeva meediamaastikust ning arutelu seal toimuva üle peab jätkuma. Seepärast pakun ka oma meediaraporti lõppversiooni blogide kohta: “Julgustab avatud arutelu kõigis blogide staatust puudutavates küsimustes”.

Üks huvitav mõte, mille kohaletulnud välja käisid, oli korraldada bloginduse teemal Tallinnas suurem konverents või seminar. Et arutada, kuidas ja kuhu blogid tänases maailmas paigutuvad. Millised on võimalikud iseeneslikud regulatsioonid või kaasregulatsioonid ning kuidas kaitsta blogosfääri. Mõte niisugusest rahvusvahelisest blogikonverentsist meeldib mulle väga.