“Teie sõnad vabastasid mu ammu enne seda, kui tegelik abi minuni jõudis”

Wednesday, 15.10.2008, 12:34 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK

Euroopa Parlamendis esines eelmisel nädalal 6-aastasest pantvangistusest vabanenud Kolumbia poliitik Ingrid Betancourt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Betancourt’i sõnavõtt leidis aset 8.oktoobril ehk päeval, mil tähistatakse inimõiguste deklaratsiooni 60.aastapäeva.

2002.aastal kandideeris Betancourt Kolumbia presidendiks. Naine rööviti keset kampaaniaüritust Kolumbia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) poolt. FARCi geriljad on tuntud erakordselt julmade ekstremistidena. Organisatsioon värbab oma ridadesse hulgaliselt noori vaestest Kolumbia perekondadest.

Olen Ingrid Betancourti lugu jälginud siira ning erilise tähelepanuga. Sestap oli ka kohtumine selle traagilise elulooga naisega tähendusrikas ning emotsionaalne.

Geriljad kohtlevad pantvange julmalt. Betancourt’i seda julmemalt, et tegemist oli kõrgklassist pärit poliitikuga. “Igas inimolendis on peidus loom. Kogesin olukordi, kus igaüks meist võiks korda saata jubedusi,” rääkis Ingrid Betancourt. Ta ütles, et soovib vangistajatele kogu hingest andestada ning andestamine aitab ka unustada.

Betancourt’i sõnul olid 6-aastase vangistuse vältel aeg-ajalt temani jõudnud vähesed infokillud välismaailmast üliolulised. Vaid nii tundis ta, et teda pole unustatud. Pantvange üle terve maailma aitab järjepidev kinnitus võitlusest nende vabastamise nimel, ütles Betancourt tuues näiteks ka europarlamendi saadikute sõnavõtte, mis raadio vahendusel temani jõudsid.

Mäletan artiklit, milles Betancourt rääkis oma isa surmast. Üsna vangistuse alguses anti talle rebitud ajalehe sisse mässitult tükk kapsast. Soovist midagi lugeda ja midagi vaadata silus ta paberi sirgeks. See oli pilt kirstust ning poolik artikkel tema isast, kes suri nädal peale Betancourt’i röövimist.

Olgugi, et Betancourt’iga koos vabastati veel 14 inimest, on pantvange džunglis siiani. Ta luges ükshaaval ette neist paljude nimed lootuses, et signaal jõuab moel või teisel kannatajateni. Et anda neile “kogu meie armastus, jõud ja energia. Et nad teaksid, et meie pühendumine on täielik. Et nad võiksid olla kindlad, et me ei vaiki ning et me ei lakka kunagi võitlemast, seni kuni nad kõik on vabad!”