Maoistid juhivad Nepaali
Thursday, 30.10.2008, 13:21 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK
Europarlamenti huvitas, mis suunas Nepaal liigub. Meie viieliikmeline delegatsioon on nüüd juba kolmandat päeva Kathmandus, et võimalikult paljude poliitikutega silmast silma kohtuda.
Nepaali viiest kommunistlikust parteist on just kõige radikaalsemad juhirollis. Kohtusime nii presidendi, peaministri (maoist), välis- ja kaitseministri (maoist), spiikri kui ka parlamendiliikmetega. Olulisim, mis Nepaali ees seisab, on välja töötada konstitutsioon. Aega konstitutsiooni kirjutamiseks on kaks aastat, millest kahjuks neljandik on ära raisatud pisiasjade üle kembeldes.
Vaidlus käib riigi nime üle. On see pigemini Nepaali Demokraatlik Vabariik või Nepaali Rahvavabariik. Viimast toetavad jõuliselt maoistid. Tuleb tunnistada, et kevadel toimunud valimised, mis said teoks pärast mitmekordset viivitust ja edasilükkamist, tõid võimule maoistid. Paar aastakümmet sisevõitlust pidanud maoistidele oli võit täielik üllatus. Nagu kogu rahvale ja valimisvaatlejailegi.
Peaminister Prachanda jättis ootamatult sooja ja karismaatilise mehe mulje. Tal ei ole sugugi kerge. Kogu tema senine elu on tähendanud verist võitlust võimu nimel ja nüüd on see võim ühtäkki käes. Esiterrorist, kes juhtis PLAd ehk Rahva Vabastusarmeed, on viimased kuus kuud entusiastlikult rääkinud rahust ja stabiilsusest. See kukub tal üsna usutavalt väljagi, nagu me Euroopa Parlamendi saadikutena temaga pühapäeval kohtudes täheldasime.
Teine võtmetegelane on kaitseminister Ram Bahadur Dhapa, kes on end nimetanud põrandaaluseks revolutsionääriks ja kelle haridus pärineb Moskva P.Lumumba nimelisest Ülikoolist. Kohtumine temaga osutus sisuliseks ja huvitavaks jutuajamiseks. Peamine küsimus on, kuidas kokku sulatada endisest maostidest mässulised Nepaali armeega. Ülimalt delikaatne teema on üleval võrdlemisi kaua, kuid lahendus on alles poolel teel.
Tõsine dilemma on, mida peale hakata PLA hulka kuulunud laps-sõduritega. Alla 18-aastaste lastega, keda maoistide armee 18 000 mehe hulgas on 3000-4000. Vettpidavat vastust, kas poisid asuvad koolitarkust taga nõudma või midagi muud tegema, me valitsuselt ei kuulnud. Targem polnud ka ÜRO peasekretäri eriesindaja Ian Martin. Ka temale pole selget vastust antud. Olgu siinkohal mainitud, et reedel, 31.oktoobril jõuab Kathamndusse ÜRO peasekretär isiklikult. Paari-kolme päeva pärast peavad vastused olema nepaallastest valitsejatel olemas või kannatab kogu riigi usaldusväärsus.
Niisiis- Nepaalist saab ja juba ongi saanud vabariik. Küsimus on, millise omadussõna “vabariik” enda ette saab. Kuningriiki ei nuta keegi taga, aga Hiina kombel rahvavabariigiks ei taha nepaallased oma riiki siiski kuulutada. Käivad tõsised vaidlused.
Esimesed maoistide ettevõtmised on imelikuvõitu. Näiteks on järgmisest nädalast alates restoranide ja diskoteekide-karaokebaaride lahtiolek rangelt reguleeritud. Kell üksteist on unerahu ja jutul lõpp. Kasiinod on esmaspäevast sama seadusega keelatud. Ühtäkki on kuulutatud seesama 2011.aasta, mil Tallinn koos Turuga on Euroopa kultuuri pealinn, Nepaalis turismiaastaks. Saab näha, kuidas võimu eest võidelnud maoistid võimu omades maad ja rahvast juhtida suudavad.
