Väikeettevõtlus vajab eriliselt toetust
Monday, 15.12.2008, 16:49 / SEISUKOHAD / RSS / AVALDA ARVAMUST / TRACKBACK
Lisan ka siia artikli, mis ilmus möödunud nädala lõpus maakonnalehtedes. Teemaks väikeettevõtlus.
Euroopa sotsiaaldemokraatide manifest järgmisteks Euroopa parlamendi valimisteks paneb esikohale töökohad ja majanduskasvu. Manifest, motoga “Inimene ennekõige: Euroopa uus suund” hõlmab ka teisi Euroopa inimestele väga olulisi teemasid. Kuid töökoht ja sissetulek on esikohal.
Eestlastele, nagu ka teistele eurooplastele, loovad enim töökohti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE – toim). Kümnendi algul oli nende osakaal meie erasektoris 98,2%. Arenenud majandusega riikides on ammu selgunud, et just VKEd toovad erasektorisse paindlikkust ning uuendust. Neist sõltub majanduskasv, tööhõive ja ettevõtlusoskus.
Toidu- ja energiahindade tõus ületas lühikese aja jooksul taluvuspiiri. Ettevõtted leidsid end ühtäkki olukorrast, kus tarbija on äärmiselt kitsi. Käibevahendite vajadus seega tõusis. Ning just hetkel, mil pangad järsult keelduvad laenu andmast.
Suurettevõtted vallandavad sadade kaupa töövõtjaid. Kuigi väiksemad seda eriti meelsasti järele ei teeks, ei jää neil kõrvalise abita tihti midagi muud üle. Euroopa sotsid on selgelt välja öelnud, et majanduslanguse ajal tuleb VKEd võtta erilise kaitse alla. See kaitseb meie töökohti ja meie elulaadi.
Veel ei ole kindel, kas probleemid majanduses piirduvad tagasiminekuga või arenevad depressiooniks. Kuid juba on selge, et ohjeldamatu turumajanduse maine on saanud hoobi, mille sarnast pole nähtud 1929 aasta Suurest Depressioonist saadik.
Rasketel aegadel tavaline riigitellimustega nõudluse ergutamine aitab eelkõige ettevõtteid, kes rajavad suuri infrastruktuuriobjekte. Suuri ettevõtteid. Poliitikute käsi ei ulatu väike-ettevõttesse töökohti looma. Seda teeb ettevõtja. Küll aga peab poliitik omama tasakaalustatud arusaama ettevõtjate panusest ühiskonda. Ning ettevõtjate raskustest.
Vastavalt liikmesriikide võimalustele võib erineda VKEdele pakutava erilise kaitse sisu. Kuid Euroopa saab palju teha ka ühiselt.
VKEde proovikivi on tootlikkus. Bürokraatiaga tegelemine seda ei tõsta. Just siin on mõttekoht valitsusele ning kohalikule võimule. Sisenemine euroliidu teiste liikmesriikide turule peab VKEde jaoks olema hõlpsam ning riigid peavad seda igakülgselt toetama.
Euroopa Investeerimispanga poolt pakutav kapital ning krediidilimiit võiks olla suurem ning lihtsustada tuleks ka VKEdele toetuste andmise korda. Need on konkreetsed sammud, mida astuda.
Euroopa Parlament töötabki selle nimel, et VKEdele tagataks majanduskriisi ajal juurdepääs laenudele. 2008–2011 tuleks panustada kokku ligi 30 miljardit euro pankade võimesse pakkuda VKEdele kriitilise tähtsusega laenu. Samuti on oluline panustada ka poliitilisse kontrolli – et pangad selle rahaga oma bilansiauke ei lapiks, jättes töökohtade loojad kuivale.
Euroopa Komisjonis ettevõtluse ja töötuse valdkonna eest vastutav Saksa sotsiaaldemokraat Günter Verheugen väidab, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel pole majanduskriisi ajal põhjust muretseda. Et Euroopa aitab.
Ent Euroopa aitab sedamoodi, kuidas parasjagu valitsev poliitjõud suunab. Ainsa organina otse valitava europarlamendi roll suunamises on ainult kasvanud ja kasvab veelgi. Seetõttu on oluline, kes sinna valitakse. Milline on tema töövõime ja töötahe. Ja milline on tema poliitiline perekond Euroopas.
Depressiooni kordumine ei ole vältimatu. Küsimus on kodanike poliitilises valikus. Vaadakem üle Läänemere põhja poole. Põhjamaade töövõtja, Põhjamaade eurooplase elujärg on keskmisest rohkem kindlustatud. Tänada tuleb selle eest pikki aastaid valitsenud sotsiaaldemokraate.
Sotside manifest ütleb selgelt, et tahame edumeelset Euroopat, kus liikmesriigid töötavad üheskoos seades esikohale meie kodanike heaolu.
Me ei lepi Euroopaga, kus inimeste ellujäämise otsustab raha. Kus “nähtamatu käsi” laseb rikastel saada üha rikastuda ja vaestel üha vaesuda. See on tee depressiooni. Rikkad ei saa teatavasti lõpmata palju süüa või juuksuris käia. Seepärast ei jõua nende raha kodumaiste ettevõtjateni, kes pakuvad igapäevast toodet ja teenust. Seevastu tavaline eesti pere on see mis meie majanduse selgroogu, VKEsid, püsti hoiab.
Igasugune riigipoolne lisakulutus peab kasuks tulema just tavalisele eesti perele, keskmisele ja väikesele Eesti ettevõttele.