Viisavabalt Uude Maailma

Tuesday, 07.10.2008, 12:40 / SEISUKOHAD / RSS

Eesti on allkirjastanud eellepingu viisavabaduseks Ameerika Ühendriikidega. Ühelt poolt on muidugi rõõmustav, et reisimine Uude Maailma muutub hõlpsamaks. Teisalt tundub aga, et me ei mõista täpselt, millise hinnaga see saavutatakse.

Mitmete nn uute liikmesriikide viisavabadusest rääkides viidatakse poliitilisele otsusele. USA avaldab tänu liitlastele Iraagis. Seda eriti näiteks Poola puhul. Välispoliitiliselt võrdlemisi ettearvatav samm, mille üle Ameerika sisejulgeolekuinstitutsioonid teab mis vaimustuses pole. Pideva terroriohu ning finantskriisi valguses ei jätku immigratsiooniteemadeks hetkel lihtsalt ressursse.

Karmid turvanõuded ning USA sisejulgeolekuasutuste peaagu täielik ligipääs meie isikuandmetele on Euroopa Liidu kodanike eraelu puutumatuse kui meie ühe põhiõiguse suhtes ahistav.

Ligipääsu isikuandmetele vajab USA otsustamaks, keda lubada riiki vabalt ning keda mitte. Meie valitsusel on ligipääs peaaegu kõigile meie privaatsetele andmetele. Tekib tahes tahtmata küsimus, milline on nn valuuta, millega USAle meeldida tahtmise äris kaubeldakse.

Ülimat tähelepanu on vaja pöörata, milleks õigupoolest andmeid kasutatakse. Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalse sättumuse, peab olema apteekri täpsusega reguleeritud. Ei saa piirduda vaid klausliga, et see on lubatud, kui see on hädavajalik ja kaitsemeetmed on piisavalt tagatud. See on liiga üldine.

Brüsselis palju kirgi kütnud Euroopa Liidu ja USA vaheline vastastikune andmete avaldamise leping võimaldab teoreetiliselt Ameerika ametnikel saada muuhulgas informatsiooni nende riiki sisenevate inimeste tervislikust seisundist. Millise piirini on tegemist terrorismivastase võitlusega ning millal muutub meie üle teostatav kontroll lihtsalt nö suure venna efektiks?

Peale 2001 aasta sündmusi ei tulnud kellelegi mõttesse küsida, kas niisugune andmetekontroll on lubatud või mitte. Terrorismivastane sõda on USA jaoks ilmselgelt peamine prioriteet. Meil Euroopas on see terrorismivastane võitlus, USAs nimetatakse seda aga sõjaks terrorismi vastu. Võitlus ja sõda on oma raskusastmelt erinevad.

Privaatsuse definitsioon on muutunud. Siiski leian, et roheline tuli eurooplaste kõikidele andmetele ei ole päriselt õigustatud. Asi ei ole ainult privaatsuses, vaid ka demokraatias. Demokraatia tähendab, et kodanikud kontrollivad riiki, mitte vastupidi. Meie missioon on seista meie kodanike põhiõiguste eest ja samas tõrjuda terrorismi. Tehkem mõlemat äärmise tähelepanuga.