Võrdse töö eest võrdne palk/Pärnu Postimees 16.12.2010

Thursday, 16.12.2010, 13:11 / SEISUKOHAD / RSS

Eestit võib pidada üheaegselt nii 22. kui ka 19.sajandisse kuuluvaks riigiks. Kõik, mis on seotud alates koolilaste arvutiõppe ja neti kättesaadavuse ning lõpetades valitsemist puudutavate e-lahendustega, oleme me Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas kahtlemata esirinnas. Muide, kõik meie valimised on nii nagu mitte üheski teises liikmesriigis kodaniku soovi korral elektroonilised.

Ent mündil on ka teine pool. See tumedam ja vähem räägitud külg viib meid 19. sajandisse. Uskumatu küll, aga paraku tõsi, et meie ühiskonnas tänaseni jutustatakse tõemeeli meeste- ja naistetöödest. Ikka nii, kui autojuht, siis mees ja kui õpetaja, siis naine. Pealtnäha pelk sõnakõlks, aga paraku võib just selles sissejuurdunud mõtteviisis näha ühte põhjust, miks meie naiste ja meeste palgavahe on Euroopa Liidu sügavamaid.

Olla palgalõhega Euroopa punane latern, pole Eestile mõistagi mingi auasi. Seda enam, et just meie riigis on naiste tööhõive üks Euroopa Liidu kõrgemaid nagu ka naiste haridustase. Meie üliõpilastest 2/3 on neiud. Õppejõududest on üle poole naissoost. Miks siis ikkagi on juhtunud nii, et Eesti naine saab 30% vähem palka kui Eesti mees?

Meestetööd ja naistetööd

Meie arusaama järgi jagunevad tööd ikka veel 19.sajandi kombe kohaselt meeste- ja naistetöödeks. Mulle aastaid koduks olnud Belgia Kuningriigis tuttavatega maailmaasja arutades pandi väga imeks seda, kui väitsin, et medõed (ja mitte medvennad!) Eestis on naised nagu ka lõviosa õpetajatest on naissoost. Erilist hämmingut kutsus esile see, kui rääkisin, kuidas meie naised vahetavad abielludes oma nime abikaasa nime vastu. Mõlemast soost belglased olid üpris imestunud, miks meie naised niimoodi käituvad. Ei osanud ma end muud moodi kaitsta, kui et see lihtsalt on nii.

See aga, et mehed on ehitajad-autojuhid ja naised on medõed-lasteaiaõpetajad, kehtib ka täna, aastal 2010. Võime ju kehitada õlgu, mis siis? Ega muud, kui meestetööd on reeglina kõrgemini tasustatud kui naistetööd. Mõelge oma tuttavate peale ja usun, et te nõustute väitega: lasteaednik saab madalamat palka kui ehitaja nagu ka medtöötaja võrreldes bussijuhiga. Siin võib näha ühte paljudest põhjustest, miks Eestis haigutab nii suur kuristik meeste ja naiste sissetulekute vahel.

Ent mitte ainult meeste- ja naistetööde olemasolu ei põhjenda meie naiste kolmandiku võrra väiksemat palka. Tean nii mõndagi ehitajat, kes tänases töötuks olemise olukorras ei võta vastu igat tööd. Statistikaameti andmebaasist nähtub selle kinnituseks järgnev tõik: vähemalt 5000 krooni soovis palka saada 23% naisi ja 10% mehi, vähemalt 10 000 krooni 60% naisi ja 61% mehi, üle 10 000-kroonisest palgast unistas 10% naisi ja 27% mehi, kes olid 2008. aastal töötud.

Naist kerge nurka suruda

Mees väärtustab iseennast sedavõrd, et alampalga peale üldjuhul ei jookse. Tean palju tublisid müüjaid, kes hoolimata suurest rahalisest vastutusest just nimelt töötavad ei rohkem ega vähem kui alampalga eest. Seevastu kaupluse transporditööline kui nö peretoitja saab üle Eesti rohkem palka kui müüja. Ent küsigem, mis siis, kui müüjanna on üksikema ehk ise peretoitja? Eestis on Viljandi linna jagu üksikemasid. Näib siiski nii, et muskel maksab meie riigis paraku rohkem kui aju.

Naised erinevalt meestest kirjutavad kergema käega alla ahistavale töölepingule. Naisi peetakse palgaläbirääkimistel nõrgemaks kui mehi. Muide, kas pole nii, et palgarääkimised toimuvadki üldjuhul ju meesülemuse ja naisest alluva vahel, kes ei oska end piisavalt jõuliselt kaitsta? Võitlus on meeste pärusmaa või vähemalt loomuomane neile.

Naistel on sajanditega, et mitte öelda aastatuhandetega sisse juurdunud komme end mitte üle-, vaid alahinnata. Lääne heaoluriikides tööinimesi aitavad ametiühingud pole post-kommunistlikus Eestis teab mis tugevad ja kollektiivleping on pigem erand kui reegel.

Ja ikkagi, kas tõesti vastab tõele, et võrdse töö eest ei saa Eesti naised ja mehed võrdset palka? Kahjuks pole tegu Brüsseli luulu, vaid tõega, mis meie riiki ei ilusta. Nõnda tuli see järjekordselt välja sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus “Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009”.

Üle poole Eesti inimestest (54%) väidab, et naiste tööd väärtustatakse vähem võrreldes meeste omaga. Küsitluse tulemused näitavad, et sama töö eest võrdse töötasu maksmise küsimuses ollakse üksmeelsed: 92% elanikke arvas, et sama töö eest saadav töötasu ei tohiks sõltuda töötegija soost.

Mida teha, et töö kiidaks mõlemast soost tegijat võrdselt?

Nagu märgitud, on Eestis paljuski vanaaegne arusaam meestetöödest ja naistetöödest. Esmalt siis võiks igaüks meist avara pilguga vaadata, mis tööd keegi teeb ja kas see peab aegade algusest aegade lõpuni samamoodi jätkuma. Võib-olla eksin, aga minu meelest on moodsa aja abilisetel nagu elektril ja arvutil üsna ükskõik, kas nupule vajutab naise või mehe sõrm.

Teiseks, väga palju aitaks see, kui palgad muutuksid läbipaistvaks. Teisisõnu, et me omaksime ülevaadet üksteise palgast. Sellisel juhul on palgad kergesti võrreldavad. Sellist teed on läinud Soome, Leedu, Poola, Luksemburg.

Kolmandaks, soovitaksin naistel märgatavalt julgemalt endale palka küsida. Eesti vanasõna “peaasi, et pahandust ei tule”, võiks siinkohal ära unustada. Vahel peab sõnasõda pidama, et rahaasjad saaksid hea lahenduse. Ja teisipidi ka, miks ei võiks mees-ettevõtja ise tõsta oma ettevõttes töötavate naiste palku. Veelkord- üksikemasid/peretoitjaid on meil kümneid tuhandeid.

Neljandaks, riik saab tõsta avaliku sektori palku selliselt, et õpetajaamet on väärtustatud viisil, mis toob mehed koolmeistriks. Ja miks ka mitte lasteaiaõpetajaks? Mehed asuks tööle mitte ainult arstina, vaid ka keskastme medtöötajana.

Ise püüan nii palju kui võimalik vähendada ebaõiglust, kus mehe tööaasta lõpeb 31.detsembril ja naine peab tööd rügama 22.veebruarini, et sama töö eest sama palk välja teenida. Ah jaa, siinkohal on pean silmas Euroopa Liidu keskmist ehk palgavahet 17%. Meie 30% palgalõhe puhul peab Eesti naine kauem veel kui naistepäevani tööd rügama, et kätte saada sama töö eest sama palk.

MARIANNE MIKKO