Võrdne palk/ Postimees 20.04.2011

Wednesday, 20.04.2011, 16:01 / SEISUKOHAD / RSS

Euroopa Liidus tegeldakse majandus- ja tööhõivestrateegiaga «Euroopa 2020». Selle keskne teema on Euroopa Liidu tööturul valitseva meeste-naiste ebavõrdsuse kaotamine. Sama teema on ka ELi soolise võrdõiguslikkuse uue viieaastase strateegia keskmes. Selles on sõnaselgelt kirjas, et meeste ja naiste palgaerinevused tuleb kõrvaldada, nagu ka see, et naiste osakaalu tuleb juhtivatel ametikohtadel suurendada. On üpris loomulik, et majanduse elavdamiseks peab Euroopa paremini ära kasutama poole elanikkonna – naiste – potentsiaali.

Kui Rooma lepinguga kehtestati 1957. aastal põhimõte «võrdse töö eest võrdne palk», oli Euroopa kogu maailmale soolise võrdõiguslikkuse osas suureks eeskujuks. Paraku peab tunnistama, et palgaerinevused on visad kaduma. Nagu ka seda, et naised töötavad jätkuvalt «pehmematel», kuid alamakstud ametikohtadel. Eestiski on meditsiiniõed, lasteaiaõpetajad, müüjad, kultuuritöötajad põhiliselt naised.

Euroopa Komisjoni möödunud aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse viie aasta strateegia ei välista õiguslikke meetmeid palkade läbipaistvuse, tugevamate sanktsioonide ning meeste ja naiste palgaerinevuse regulaarse aruandluse osas. Meil, sotsiaal demokraatidel, on hea meel, et Eurobaromeetri uuringu järgi toetab üle 80 protsendi eurooplastest kiiret sekkumist meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamiseks. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kodanikest 62 protsenti leiab, et sooline ebavõrdsus on nende kodumaal laialt levinud.

Julge avaldusega tuli aasta tagasi välja Briti parlamendi alamkoda. Briti parlamendisaadikute koostatud aruanne andis teada, et naisjuhtide nappus Londoni rahandusettevõtetes võis finantskriisi võimendada. Vaid kaks protsenti finantsettevõtete naisjuhte tähendas reaalsuses seda, et laialt levinud «grupimõtlemine», mille järgi grupi liikmed põhjaliku kaalutlemise asemel eelistavad üksmeele saavutamist ja konflikti vältimist, võis viia kahjulike otsuste langetamiseni.

Muide, Briti saadikud juhtisid tähelepanu suurele palgalõhele London Citys. Täpselt sama töö eest saab Briti naissoost finantsist keskmiselt kolmandiku võrra vähem kui tema meeskolleeg. Briti parlamendi saadikud ei sätestanud küll sookvoote, kuid hoiatasid, et «kui olukord ei muutu, siis võib tekkida tarvidus kohustuslike meetmete järele».

Kui konservatiivide valitsetud Ühendkuningriigis on naisjuhtide osas jää liikuma hakanud, siis hoopis jõulisemalt on see toimunud Euroopa Liidu suurima majandusega riigis Saksamaal. Deutsche Telekom kehtestas 2010. aastal kvoodid selleks, et 2015. aastal oleks selles Euroopa suurimas telekomifirmas 30 protsenti tipp- ja keskastme juhtidest naised. Uudise teatamise hetkel oli Deutsche Telekomis naisjuhte vaid 13 protsenti.

Nõustume Rootsi kuulsa majanduskonsultandi Kjell A. Nordströmiga, kes kapitalismi tulevikku mõjutavast kuuest suunast peab kõige otsustavamaks kõrghariduse feminiseerumist. Sellest tulenevalt ei peagi midagi tööturul naiste ja meestega ette võtma, kuivõrd asjad loksuvat iseenesest paika. Siinkohal ei saa aga majandusgurule enam kaasa noogutada.

Eestis näiteks on küüniline olukord, kus ühiskonna hierarhias madalal paiknev naine on märksa kõrgemini haritud kui mees. Vapustav on tõik, et kõrgem haridustase ei taga edu karjääriredelil.

Me võime vaid kahetseda, et Eesti haritud naised ei julge kurta oma palgaerinevuse üle. Seda võib välja lugeda Eesti esimese soolise võrdõiguslikkuse voliniku Margit Sarve raportist, kus oli kirjas, et viie aasta vältel kaebasid naised vaid seitse korda soolise diskrimineerimise üle palga maksmisel.

Pole kahtlust, probleemi peab lahendama valitsus. Olgu selle lahenduse nimi tegevuskava või strateegia, see polegi tähtis. Oluline on, et meetmed oleksid konkreetsed ja tulemus käegakatsutav. Alustada võiks avalikust sektorist. Muuta töötasud läbipaistvaks ja üheselt arusaadavaks. Riigiettevõtete juhtide hulgas peaks olema nii pintsakuid kui seelikuid. On tähtis anda naistele võimalus ametiredelil tõusta. Et ei peaks Eesti puhul kurvalt pead vangutama: tegemist on unikaalse Euroopa riigiga, kus haridus ei loe ja teadmised ei maksa.