Elagu vabad ja terved jalgratturid!

Thursday, 14.07.2011, 19:03 / SEISUKOHAD / RSS

Pantvangis olnud Eesti jalgratturid on vabad ja peagi alustavad Liibanonist tagasilendu. On sügavalt sümboolne, et see juhtus Prantsusmaa rahvuspühal, 14.juulil. Just Bastille’i vallutamise aastapäeval said meie 7 meest pealesurutud vangistusest vabaks. Kummardus Prantsuse vastava ala spetsialistidele, kes tegid suurepärast tööd.

Prantsuse suursaadiku Eestis ja proua Frederic Billet tänasel vastuvõtul polnud tähtsamat teemat kui meie jalgratturite vabastamine. Mõistagi ei laskunud keegi detailidesse, aga meeleolu oli juubeldav. Suursaadik Billet’eestikeelne kõne meie meeste vabastamisest tõi nii mõnelegi külalisele pisara silma ja aplaus oli tormiline, kui selgus, et meie mehed on Beirutis kindlas kohas- Prantsuse suursaatkonna territooriumil.

Mis edasi? Ma nõustun täielikult nende julgeolekuekspertidega, kes soovitavad pantvangide vabastamise üksikasjadesse mitte laskuda. Peaks olema päris arusaadav, et tark on mitte puudutada lunaraha teemat. Sellised delikaatsed olukorrad nõuavad suurt tarkust kõigilt: poliitikutelt, meedialt, rahvalt. Meedia võiks võtta selge hoiaku, et teatud juhtudel tuleb leppida teadmisega, et me võime küll aimata teatud asju, aga maailmas valitsevat üldist julgeolekusituatsiooni silmas pidades, me ei räägi juhtunu kõigist üksikasjadest.

Tähtis on ka koju saabuvate meeste psühholoogiline seisund. Minu soovitus on: palun andkem seitsmele vaprale kaasmaalasele mõni aeg kohanemiseks. Tegelikult oleks hädasti tarvis psühholoogide tuge, et sellest vapustusest üle saada. Seega: tundkem rõõmu meie vabastatud ratturite üle, aga andkem neile aega taas KOJU jõuda ja asja üle järele mõtelda. Andkem neile hingerahu!