Ettevaatust, jalgrattur!

Tuesday, 26.07.2011, 16:02 / SEISUKOHAD / RSS

Pärnu on jumalik suvituslinn. Kuulsin Viru tänaval kedagi ütlevat: “Kõik on seal!” Jah, see vastab tõele. Pärnu elab ja õitseb- nädalavahetusel 23 000 inimest rannas. Võite arvata, mida see tähendab linnale, mille elanikkond sügistalvel jääb alla 40 000.

Linna äri edeneb. Olgu selleks siis toitlustus või muu turistidega seotu. Inimesed ei istu kodus, vaid on kas rannas või teel randa. Mõtisklegem üheskoos, kuidas randa jõudmine või liiklemine kui selline suvepealinnas toimub. Siinkohal ei peatuks ma pikalt küsimusel, mis on seotud nelja rattaga. Jätan mootorsõidukid mängust välja.

Sellel aastal on jalgrataste arv linnapildis plahvatuslikult kasvanud. Asfaldil on palju märgata ema lapsega ehk jalakäija ja jalgratta kujutusi. Ent see, kuidas need kaks ehk jalakäija ja jalgrattur Pärnus liiklevad, on kõike muud kui turvaline. Pilt asfaldil on üks, tegelik elu aga teine.

Olen ise korduvalt kohkumusega selja taha kiiganud, kas jõuan eest ära hüpata või mitte. Õnneks on siiani jalgrataste pidurid olnud korras ja ma pole jalgratta alla jäänud. Ent on ka teistsuguseid juhtumeid. Vastasikust mitte-mõistmatust, et mitte öelda vandumist, tuleb palju ette Pärnu vanal sillal, kus praktiliselt pole kohta jalgratturile.

Jalgratta pidurite krigin pole harukordne, vaid pigem sageli esinev heli suvepealinnas. Eriti suur oht valitseb nendele, kes põlvepikkused või auväärsed seeniorid. Reaktsioonikiirus ei pruugi ühtedel olla veel tasemel ja teistel on see arusaadavatel põhjustel vähenenud.

Eilsetest TV3 uudistest saime teada, et selle aasta suvekuudel on hüppeliselt kasvanud jalgratturite otsasõit jalakäijatele. Et informatsioonis kajastub on nii juuni- kui ka juulikuu, siis ei saa seda kuidagi seostada 1.juulist kehtima hakanud uue liiklusseaduse stressiga.

Pean tunnistama, et randa viival tuiksoonel Tammsaare puiestee kandis näen alatasa ringi süstivaid rattureid, kes patseerivate inimeste vahel püüavad leida kohta päikese all. Möönan, tänav on kitsas. Ent teisalt peaks siiski ratturitel olema kuldtähtedega kõrva taha kirjutatud, et nende kohus on hoida sõidutee poolsesse serva. Liikluseeskirjad kehtivad üle Eesti, Pärnu ei ole siin mingi erand. Ei saa olla nii, et heegeldatakse uljalt ringi a la on suvi ja siis võibki olla pea laiali otsas. Või et käitun nii nagu tahan, sest nagunii keegi mind ei tunne.

Mul puudub retsept, mida Pärnu linnavõim peaks täpselt tegema. Üks on selge- anarhia tänavatel ei saa edasi kesta. Kui muu ei aita, siis mõõdu võtmiseks palun lahkesti külastada Helsingit. Seal on väga ilusasti maad-puud jalakäijate ja jalgratturite vahel ära jagatud. Igaüks teab oma kohta, mis viib kokkupõrkeohu olematusse.

Ja veel. Kui jalgratturite jaoks on reeglid välja suutnud töötada ja ellu rakendada Brüssel, siis on see vägagi võimalik Pärnus. Tuletan meelde, et Belgiat peetakse kõige võimatuma liiklusega riigiks Euroopa Liidus üldse.