Naiste võimalus osaleda ajateenistuses

Thursday, 04.08.2011, 14:21 / SEISUKOHAD / RSS

Eilsed uudised tõid ära teate, et Erna retkel osales viis naist. Need Eesti naised pole otseselt sõjaväelased, vaid esindavad korrektsiooni eriala. Ehk maakeeli hoiavad silma peal vangidel. Üldse võib täheldada seda, et sisekaitseakadeemias on selle eriala õppijad lõviosas naissoost. Ent mitte sellest ei soovi ma kirjutada. Mind huvitab Eesti naise võimalus osaleda ajateenistuses.

Sündivuse vähenemine, sealhulgas poiste sündivuse vähenemine, noormeeste tervise halvenemine, tekitab üha suurema vajaduse neidude järele ajateenistuses. Tõepoolest, on ka noori naisi, kes oleksid sellest vägagi huvitatud. Lugegem kasvõi k.a juulikuist Eesti Naist, kus kolm neidu kirjeldavad oma elu kaitseväes.

De jure ja de facto ei saa aga neiu ajateenistusse asuda, sest kaitseväeteenistuse seaduse paragrahv 3 lõige 1 reguleerib ainult meeskodanikega seotud küsimusi, sh kutsealuste arvestust, arstlikku komisjoni jne.

Kas siis Eesti naissoost kodanik ei saa soovi korral mingilgi juhul sõjaväelist väljaõpet meie riigis, et hiljem saada kutseliseks allohvitseriks või ohvitseriks? Pole päriselt õige, sest naised saavad sõduri baaskursuse läbida Kaitseliidus või kaitseväe reservohvitseride kursusel. Kolmas võimalus on kaitseväe erialaametikoha ettevalmistus. Need kõik on vajalikud, et üldse astuda lepingulisse tegevteenistusse või kaitseväe õppeasutusse.

Mida teha, et naine saaks välja arendada oma kaitsetahet võrdselt mehega, kelle jaoks on ajateenistus kohustuslik? Uues peagi Riigikogu menetlusse antavasse kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus on muidugi võimalus naiste vabatahtlikuks ajateenistuseks, mis terminoloogiliselt ei ole õige (ajateenistus on kohustus), kuigi iseenesest oleks see vajalik.

Tegelikult tasuks meil mõtelda ka sellele, kuidas on Soome asja lahendanud. 16 aastat tagasi võttis nende parlament vastu eraldi naiste vabatahtlikku relvateenistust reguleeriva seaduse. Selle järgi võib 18-30aastase naise tema taotluse alusel võtta ajateenistusele vastavasse vabatahtlikku relvateenistusse.

Soome seaduse paragrahv 1 ütleb, et kaitseministeerium määrab iga aasta kohta relvateenistusse võetavate naiste arvu. Samas on Soome naisel õigus loobuda pooleteise kuu vältel edasisest teenistusest. Paragrahv 7 järgi võib relvateenistuses oleva naise teenistuse lõpetada rasedus või sünnitus.

Ja veel. Euroopa Kohus leidis üksteist aastat tagasi Tanja Kreil vs Saksa Liitvabariik, et Euroopa Nõukogu 1976. aasta võrdse kohtlemise direktiivi järgi läheb liikmesriik vastuollu Euroopa Nõukogu direktiivi vaimuga, kui keelab naisel igasuguse militaarse elukutse, sealhulgas võimaluse osaleda kaitseväeteenistuses.