Kaitsetu ministeerium

Thursday, 11.08.2011, 18:30 / SEISUKOHAD / RSS

Täna kaitseministeeriumis toimunu on pretsedenditu juhtum. On päris selge, et juhtus midagi, mida kindlasti juhtuda ei tohtinuks.

Jättes kõrvale küsimuse, kes oli sissetungija ja mis oli tema motiiv, on oluline küsida, mis läks valesti. Kaitseministeeriumis peab toimima ööpäevane relvastatud valve. Selleks on ette nähtud suured turvakulud.

Tänane tulistamine ja sissetungija surm on märgiks, et hoolimata sellest, et NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik Eesti on deklareerinud, et kaitseme oma ametkondi hästi, ei vasta see fakt tõele.

Me oleme arvanud, et kõik toimub kusagil mujal. Et terroriaktid toimuvad Utoyal või Londonis, aga meil on rahulik hapukurgiaeg. Me oleme isegi näpuga näidanud Norrale, kritiseerides nende reageerimiskiirust. Pädevad ametnikud on väitnud, kui meil Eestis midagi taolist toimuks, siis saaksime olukorra kohe kontrolli alla.

Nüüd siis toimus see, et päise päeva ajal tungib kaitseministeeriumisse võõras inimene ja ministeeriumist kostuvad lasud. Küsigem, kas tegemist on süsteemse veaga? Või oli see juhus? Ent ikkagi, kuidas on võimalik rünnata kaitseministeeriumi? Ei maksa pead liiva alla pista ja väita, et rünnakut ei toimunud.

On päris selge, et meie turvasüsteemid on üles ehitatud sellele, et meil vaikses põhjamaises Eestis midagi ei juhtu. Maailm on aga muutunud. Telepilt toob meieni ühtviisi Norra ja Inglismaa sündmused praktiliselt reaalajas.

Täna saab kindlalt nentida üht, et Eesti riigi asutused peavad väga tõsiselt mõtlema oma turvasüsteemide peale. Muutunud maailmas võib küberruumis nähtu ühel hetkel muutuda relvastatud rünnakuks tegelikkuses. Eriti kui relv on varnast võtta.

Last not least. Selle kevade Lennart Meri rahvusvahelise julgeolekukonverentsi raames tegi ajaloolane Laar Tallinna vanalinnas ekskursiooni konverentsil osalejatele. Mind jäi kummitama BBC-i ajakirjaniku küsimus, kes väljendas ülimat üllatust, kuidas on võimalik, et endine peaminister liigub linnas ilma ihukaitseta. Selgub, et küsimus oli üpris prohvetlik.