Londoni rüüstamised ja Tallinna terroriakt

Friday, 12.08.2011, 19:27 / SEISUKOHAD / RSS

Mul on hea meel, et kord on Inglismaal ja Maarjamaal taastatud. Mul on ülimalt hea meel, et konservatiivist David Cameron kutsus kokku Briti Parlamendi Alamkoja erakorralise istungi. Et üheskoos rahvasaadikutega arutada kujunenud olukorda. See on just see, mis käib kokku 1000aastase parlamentaarse riigi kuvandiga.

Mul ei ole sotsiaaldemokraadina ja loomulikult Tööpartei sõbrana hea meel selle üle, et toorist peaminister muude meetmete hulgas pakkus välja mobiiltelefonide sõnumiteenuste blokeerimise. Mis sest et justkui ajutise abinõuna.

Ma ei rõõmusta selle üle, kui Briti peaminister tunnistas parlamendisaadikutele, et Londoni, Birminghami ja Manchesteri rüüstajate vaigistamiseks nägi ta ühe võimalusena tuua tänavatele sõjavägi. Vähe sellest- kuulutada välja isegi komandanditund.

Leian, et sellised meetodid ei käi kokku liberaalse demokraatiaga. Leian ka, et kodanike põhiõigused peavad olema tagatud maksku mis maksab. Kord käest antud vabadust võib käsitleda pikemas perspektiivis kaotatud vabadusena.

Mina kui sotsiaaldemokraat pole nõus PM Cameroniga, kui ta Inglismaal toimunud vastuhakkude ühe põhjusena absoluutselt välistab vaesuse. Saan aru, et konservatiividel on lihtsam mõtelda must-valge põhimõttel. Et rüüstamiste taga polnud mingit protesti, vaid oli pelk kirg varastada.

Mis aga ühendab eilset meie kaitseministeeriumi terroriakti Inglismaaga? Tallinnas ju sisenes kaitseministeeriumi „kurjade kavatsustega vasakpoolne hull“. Seal aga olid ikkagi karjade kaupa noored tänavatel. Siin oli armeenia (sic! mitte armee) taustaga vaimselt tasakaalutu mees omadega ummikusse jooksnud ja kavatses läbi terroriakti ennast kuuldavaks teha. Seal aga peksid noortegängid kaupluseaknaid segi. Silda justnagu polegi. Globaalses mängus on kõik kõigega seoses. Nii et sild on olemas. Märksõnad võiksid olla Norra ja üleilmne rahakriis.

Ainult, et kui Briti peaminister kutsus kokku Briti Parlamendi Alamkoja rahvasaadikud asja arutama, siis meie oludes jäi minu tahe hüüdjaks hääleks kõrbes, kui ma väljendasin soovi vähemasti riigikaitsekomisjoni liikmetele selgitada täna hommikul täpselt olukorda. Kasvõi selleks et saada aru, mida tähendab kommunikatsioon esmalt, et „sissetungija sooritas enesetapu“, mis muutus peagi „sai tulevahetuses surma“ ja veel hiljem „surnu kehal oli mitmeid kuulijälgi“. On tähits, et parlamendisaadikud oleksid asjaga täpselt kursis.

Mis Londonis on loomulik, see paraku Tallinnas imelik.