10 aastat tagasi hiljem- sõda või võitlus?

Sunday, 11.09.2011, 14:03 / SEISUKOHAD / RSS

On päevi, mida meenutatakse sekundi-täpsusega. Selline on kahtlemata ka 11.september 2001. Mina töötasin tollal ETV uudistetoimetuse diplomaatilise korrespondendina. Eestit väisas Hispaania peaminister Aznar. Olin Stenbocki majas, et Aktuaalsele Kaamerale teha uudislugu kahe riigi sõprusest ja Eesti tulevikuvõimalustest saada Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigiks. Iga kild toetusest meie EL püüdlustele oli ju eriliselt tähtis.

Ühtäkki helistas mulle kaitseministeeriumis avalike suhete juhina töötav eksabikaasa ja soovitas mul ruttu kogu uudisloo kontseptsioon muuta, sest USA-s on juhtunud tragöödia. Niipea, kui Laar koos Aznariga oma kohtumise lõpetasid selgitasin ma Laarile lühidalt kujunenud olukorda. Olles ajakirjanikuna kuus aastat töötanud Brüsselis nii EL kui ka NATO peakorteri juures, teadsin, et see, mida maailm hetkel vajab, on Eesti ja eriti Hispaania reaktsioon toimunule.

Mõlema peaministri meeskonnad asusid tööle ja väga lühikese ajaga vormistati ühisavaldus terrorismi hukkamõistmise kohta. See on huvitav ajalooline fakt, et Hispaania reaktsioon sellisel tähtsal hetkel ei tulnud mitte Madridist, vaid Tallinnast. Ma paraku ei mäleta, kuidas nägi välja täpne sõnastus sellel peaministrite avaldusel. Kas kuulutati välja välja “sõda” või “võitlus” terrorismi vastu.

Mis aga puudutab retoorikat post-9/11, siis on mulle tähtis, et me pigemini kasutaksime ka Eestis mõttekonstruktsiooni, et tegemist on ennekõike terrorismivastase võitlusega. Tunnen kaasa kõikidele terroriaktis hukkunud inimeste lähedastele ja mõistan hukka igasuguse vägivalla, aga minu keel ei paindu nimetama terrorismi vastu võitlemist “sõjaks”.

Euroopa Liidus on terminina pigemini käibel “võitlus” ja mitte “sõda”. Ameerika Ühendriikide ametliku retoorika järgi käib “sõda terrorismi vastu”. Sellel teemal on trans-atlantlistes mõttekodades väideldud ja vaieldud. Et millega ikkagi täpsemalt on tegu, kas liberaalne demokraatia “sõdib” või “võitleb” terrorismi vastu.

Leian, et Eesti ei pea osalema mitte sõjas, vaid võitluses. Miks? Aga sellepärast, et sõjas on rohkem brutaalsust, võtteid, mida igapäevaelus kasutada ei tohi. Eesti kuulub Euroopa Liidu ja NATO liikmeskonda, aga me pole Ameerika Ühendriikide osariik. Euroopa poliitikuna küsin oma Ameerika kolleegidelt, ka Hillary Clintonilt, miks ei soovi USA kuuluda ICC-sse. Ehk olla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige.