WordPress + Lava + Gerd Tarand

Marianne Mikko “Foorumis”: palgalõhe vähendamiseks tuleb palgad teha avalikuks/ Delfi 21.09.2011

Thursday, 22.09.2011, 08:01 / SEISUKOHAD / RSS

Eestis valitseva 30-protsendilise palgalõhe vähendamiseks tuleb palgad muuta läbipaistvaks, soorollide võrdsustamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks aga teha selgitustööd.

Diskrimineerimine on levinudKüsimusele, kas Eestis diskrimineeritakse naisi, vastas võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper, et kahjuks jah ning diskrimineeritakse ka mehi.

Sepper rääkis 2010. aastal esitatud uuringu tulemustest, mis olid üllatavad. See viitab sellele, et diskrimineerimine võib Eesti ühiskonnas olla päris levinud. Suur osa palgalõhest on tema sõnul aga selgitamata.

Probleem ei ole Sepperi sõnul selles, et mehed ja naised teevad erinevaid töid, vaid selles, et sama tööd tegevaid inimesi väärtustatakse erinevalt. 2007. aasta andmetel oli Eestis palgalõhe 30,9 protsenti.

“Kehtiva õiguse järgi me juba kirjutame erasektorile ette, et diskrimineerida ei tohi,” ütles Sepper. Kahjuks praktiliselt ei ole konkreetseid juhtumeid kuigi palju. Praegu on menetluses kaks kaasust. Aastate eest käis läbi kaitseministeeriumi kaasus.

“Me peame hakkama rohkem vaatama, mis toimub organisatsioonis, mitte panema fookust naisele, kes peaks omale suurema palga välja kauplema,” kõneles volinik. “Niikaua kui fertiilses eas naised on tööturul kehvemas olukorras, ei saa ükski naine omale mehega võrdset palka välja rääkida.”

Sepper meenutas, et Norra oli esimene, kes kehtestas kvoodi, et börsil noteeritud ettevõtete nõukogudes peab olema 40 protsenti nii mehi kui naisi. Tema sõnul on paljud riigid sellest eeskuju võtnud ja ka Eestis võiks olla see mõeldav.

Eesti võiks Sepperi sõnul sama moodi vaadata, kuhu me hariduses raha paneme, kuivõrd on meil naiste talent kasutamata ja kõrgelt haritud naised töötavad madalatel ametipostidel.

Sepper lisas, et soolise võrdõiguslikkuse monitooring ei näita, et noored oleks koolis soorollidest vabad, pigem on tema sõnul selles vallas ohumärke.

Palgad avalikuks

Sotisaaldemokraat Marianne Mikko tõi välja, et telemajas valitses veel kümme aastat tagasi, kui tema seal töötas, suhtumine, et kui naisel on kõrgepalgaline mees, siis ei peagi talle tema töö väärilist palka maksma. “Ei maksa imestada, et selline mõtteviis on levinud,” lausus ta.

Kõrgharitud naised on Mikko sõnul diskrimineeritud, sest nad saavad vähem palka ja nad võetakse madalamatele töökohtadele.

Mikko sõnul tuleb teha palgad avalikuks ja konfidentsiaalsus klausel maha võtta. Eeskujuks on siin Taani. Islandi eeskujul võiks tema sõnul ka vanemapuhkust jagada emade ja isade vahel.

Reformierakonna liige ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marustesõnul näitavad nendele saadetud materjalid, et sooline palgalõhe on probleemiks. Ta märkis, et see iseenesest on harv olukord, kus riigikogu andis valitsusele ülesande hakata tegelema palgalõhe küsimusega.

Riigikogu tegi sel nädalal harvaesineva üksmeelega valitsusele ettepaneku koostada tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks.

Riik peaks Maruste sõnul olema avalikus sektoris erasektorile eeskujuks. Kvoote ei tuleks Maruste sõnul ületähtsustada. Sugude võrdne kohtlemine on Maruste sõnul elamiskultuuri ja ühiskonna küpsuse küsimus.

Hea praktikaga kvoodi sisseviimisest võib tema sõnul siiski rääkida. Ta oli nõus toetama ka isapuhkuse osalist kohustuslikuks muutmist. “Kui hetkel ei anna tõsta palku, siis annab kujundada suhtumist,” sõnas Maruste hetkeolude kohta.

Isamaa ja Res Publica Liige (IRL) Margus Tsahkna tõi välja, et puudub paindlik tööaeg emadele ja pole piisavalt lasteaia kohti. “Siin on poliitilisi ostuseis, mis võiks mõjutada palgalõhe vähenemist,” leidis ta.

Isad vanemapuhkusele

Haridustasemest rääkides ütles Tsahkna, et masu ajal hakkas hariduse väärtustamine rohkem välja tulema. “Vähemharitud mehed jäid töötuks,” märkis ta ja avaldas lootust, et viie-kuue aasta pärast näeme me, et haritud inimesi väärtustatakse ja palgalõhe väheneb.

“Võib-olla mehed on töövestlustel nahaalsemad,” oletas Tsahkna. “Ja naised ei julge küsida seda palka, mida nad väärt on.”

Kaasaegne tööandja peaks tema sõnul olema huvitatud, et kõik inimesed, kes panustavad organisatsiooni, saaksid väärikalt oma töö eest palka. “Inimene peaks juba töövestlusel olema teadlik oma väärtustest,” ütles Tsahkna. Kuna hoolimata tööpuudusest napib kvalifitseeritud tööjõudu, siis julgustas Tsahkna inimesi osalema koolitustel, et veel oma väärtust tööturul tõsta.

Tsahkna sõnul on kinnises ringis üksikvanemad, kes ei saagi rääkida meeste või naiste töödest ja kes ei saa panna ka oma lapsi lapsehoidu, sest raha neil selleks ei ole ja tööle minna ei saa, sest lasteaiakohta pole. “Need on reaalsed inimesed, kellele avaneks kogu maailm, kui nad saaksid sellest ringist välja,” ütles Tsahkna.

Tsahkna, kellel on kaks last, rääkis omast kogemusest, et ta kaaluks tulevikus tõsiselt isapuhkuse võtmist. Ta toetas teatud osas Mikko ideed, et vanemapuhkusest võiks osa teha isadele kohustuslikuks. “Normaalse mehe roll on olla oma lastega koos,” lausus ta.