Riigikogu vaba mikrofon: Transnistriast

Monday, 12.05.2014, 20:12 / SEISUKOHAD / RSS

Lugupeetud istungi juhataja!
Austatud kolleegid!

Seisan siin teie ees sellepärast, et seisus kohustab. Olen aastatel 2004–2009 juhtinud Euroopa Parlamendis Moldova delegatsiooni, suhelnud idapoolsete piiririikidega väga palju kordi. Ukraina kriis tähendab suurt vastutust Eestile. Meie oleme need, kes tunnevad olukorda Moldovas, Gruusias, Valgevenes, Armeenias, Aserbaidžaanis, rääkimata Ukrainast. Me tunneme seda kordi paremini kui meie läänekolleegid. Isiklikult olen külastanud Moldovast lahku löönud Transnistriat korda kolm, kuulnud demagoogilist juttu rahva tahtest, samal ajal kui 2000 n-ö Vene rahuvalvajat jätkavad pesitsemist Transnistrias, ehkki lahkuma pidid nad selle aastatuhande alguses. Muide, Tiraspoli kesklinnas kõrgub suurepärane hiiglasuur Lenin ja rahaühikuks on rubla. Transnistrias ei ela kõige enam mitte moldovlasi ega venelasi, vaid ukrainlasi.Ja nüüd asjast. Ülimalt alarmeeriv uudis levis eile meie meedias: “Rogozin: Transnistria elanike palvekirjad jõudsid Moskvasse”. Vene asepeaministri Dmitri Rogozini sõnul õnnestus tal Transnistriast välja toimetada palvekirjad, milles sealsed elanikud paluvad Venemaad, et see tunnustaks kõnealust Moldova separatistlikku piirkonda. Rogozin osales 9. mail Transnistrias võidupüha pidustustel. Tema sõnul ei suutnud Moldova võimud Chisinau lennuväljal Vene valitsusdelegatsiooni lennukit läbi otsides palvekirja ja allkirju sisaldanud karpe leida. Moldova teatas laupäeva õhtul, et konfiskeeris materjalid, et need läbi vaadata. Chisinau võimud taunisid Rogozini ebaproduktiivset tegevust ja provokatiivseid avaldusi, mis ei aita Transnistria konfliktis edusamme teha. Rogozin omakorda süüdistas Moldova võime, tsiteerin, “provokatsioonis, millel on tõsised tagajärjed meie kahepoolsetele suhetele”. Kuulge, härrased ja prouad, mis on see, kui mitte ähvardus?Krimmi sündmused on andnud alust kahtlusteks, et Moskva võib järgmisena võtta sihikule poole miljoni elanikuga Transnistria. Olgu öeldud, et Transnistria ülemnõukogu esitas 16. aprillil Venemaa presidendile, Riigiduumale, Föderatsiooninõukogule, ÜRO-le ja USA-le palve tunnustada piirkonna iseseisvust. Tuletan meelde: Transnistria on isehakanud moodustis, mida pole tunnustanud mitte ükski maailma riik, kaasa arvatud Venemaa. Mis aga on oluline, tegemist on nn külmutatud konfliktiga. Teades ja tundes Kremli käekirja, tuleb olla eriliselt valvel, mis on nende palvekirjadele järgnev samm. Olen üpris kindel, et see on eelmäng millelegi, mille puhul Venemaa soovib näidata, kelle mõju alla kuulub Moldova. Aastaid igal pool Euroopas esinedes olen alati alla kriipsutanud: Moldovat võtame Euroopa Liidus tema territoriaalses terviklikkuses, st koos Transnistriaga ja Moldova oli, on ja jääb Euroopa riigiks. Moldova on Euroopa Liiduga piirnev riik. Neli miljonit moldovlast tähendab, et 500 miljoni elanikuga Euroopa Liit saab Moldova valmisoleku korral Moldova vabariigi lihtsal moel oma liikmeskonda liita. Ent kergemate killast see Moldova Euroopa Liitu astumise teema pole Brüsseli koridorides kunagi olnud. Iga kord viie aasta vältel Moldovas Euroopa Liidu välispoliitikat ajamas käies tuli oma kolleegidele alatasa lahti mõtestada nähtusi, mida meie paraku teame sünnist saati. Seesama kogemus kulub marjaks ära ka nüüd ja võib-olla eriti just nüüd, et seletada oma lääne kolleegidele, kuidas ja miks tagada igapartneritele pääs euroliitu, et lääs võtaks meie kunagisi saatusekaaslasi tõsiselt ega jätaks neid n-ö halli tsooni.

Olen veendunud, et meie suudame Eesti välispoliitikat ajada selliselt, et Moldova ei peaks muretsema oma saatuse pärast.Armsad kolleegid, lugupeetud juhataja, armsad televaatajad, tänan tähelepanu eest!

Tags: moldova, transnistria