Marianne Mikko: uus riigikaitseseadus vastab karmile olukorrale

Wednesday, 11.02.2015, 16:13 / SEISUKOHAD / RSS

Meie riigikaitse seaduse eelnõu vastuvõtmine toimub ajal, mil julgeolek on habras, et mitte öelda julgeolekuolukord on karm. Seda nii Euroopas, sest Ukraina nagu ka maailmas, sest ISIS. Meie poolt täna loodetavasti konsensuse pitserit kandev seadus on täielikus vastavuses kujunenud julgeoleku olukorrale. Nimetame asju õigete nimedega-oleme olukorras, kus Euroopas käib mitte mängu-, vaid pärissõda.

Õige! Meil Eestis ei käi sõda, ent see ei tähenda nagu poleks kogemusi, millest õppida. See seadus on arvesse võtnud 2008. aasta sõda Gruusias nagu ka sõjategevust Ida-Ukrainas 2014-2015. Selle seaduse ridade vahel on kirjas meie 2007. aasta aprillikriisi kogemus. Nagu ka see, et oleme täieõiguslik eesrindlik NATO liikmesriik. Meil on selge arusaam artikkel viie toimimisest teoreetiliselt nagu ka kindlustunne „üks kõigi, kõik ühe eest“ käivitumine praktiliselt.

Eelnõu põhineb 3 aastat tagasi elujõu saanud riigikaitse strateegias kehtestatud riigikaitse laia käsitluse põhimõtetel. Kirjas on must-valgel, kuidas täpselt toimib kriisiolukorras Eesti Vabariigi riigikaitse. Riigikaitseseaduse võtmesõnad on „kiirus“ ja „tõhusus“. Riigikaitset juhivad seaduseelnõu järgi nii rahu- kui ka sõjaajal peaminister ja vabariigi valitsus. Kas sellega pisendame parlamendi, meie Riigikogu rolli? Vastan südamerahuga, et teatud olukordades on tähtis kiirus.

Riigikaitseseaduse eelnõu järgi muutub reservarmee kasutamine paindlikuks. Pikalt käsitleb riigikaitseseaduse eelnõu mobilisatsiooni. Tunnustust väärib lisaõppekogunemistele täiendavate võimaluste loomine. Eelnõu annab Kaitseliidule võimaluse paindlikult panustada Eesti riigi kaitsesse. Riigikaitseseaduse eelnõuga täiendatakse Kaitseliidu seadust.
Riigikaitseseaduse eelnõu on olnud ühiskonnas teravdatud tähelepanu all. Ja seda õigustatult. Ligi sajast muudatusettepanekust ja arvamusest leidis heakskiitu neli ja riigikaitsekomisjon lisas enda poolt 31 muudatusettepanekut eelnõu tekstile.

Pean tähtsaks rõhutada riigikaitsekomisjoni parandusi seaduseelnõu teksti nagu Riigikogu pädevust Kaitseväe missioonidele saatmisel, kaitseväe juhataja pädevust mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal Kaitseliidu tegevväelast sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest vabastada, Kaitseväe vormiriietuse kandmist ja riigikaitselisel ameti- või töökohal töötava isiku vabastamisest sundtöökohustusest.

Oluline on ka see, et riigikaitseseaduse eelnõu on asjalik, see tähendab, et välja sai filtreeritud suured sõnad ja kõlavad hüüdlaused. Nõustuda tuleb täiel määral ka sellega, et riigikaitseseaduse eelnõust jäid välja need muudatusettepanekud, mis eeldanuks põhiseaduse muutmist. Seega- arvesse ei läinud näiteks ettepanek, mille järgi saanuks vabariigi valitsus õiguse välja kuulutada sõjaseisukord.

Mida ütelda kokkuvõtvalt? Tuleb tunda uhkust, et meie kohe ametit maha panev riigikogu koosseis võtab vastu sellise põhimõttelise täielikult tänapäeva julgeoleku konteksti arvestava seaduse. Kui veel aasta tagasi oli mõnel poliitikul kõhklusi ja kahtlusi, kas ikka suudame, kas ikka jõuame, kas ikka jätkub piisavalt poliitilist tahet, siis täna, 11.veebruaril 2015 võime teatada Eesti rahvale: me tegime selle ära! Üheskoos ja üksmeeles.

Tags: istung, kõne, riigikaitseseadus