Riigikaitsekomisjoni ettekanne otsuse 158 OE lugemisel, 21.01.2016

Thursday, 21.01.2016, 16:20 / SEISUKOHAD / RSS

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 14. jaanuari istungil. Eelnõu esitaja esindajana tutvustas asjasse puutuvat Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Karilaid. Nimetatud komisjoni istungil osales eksperdina Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Riigikogu juhatuse poolt eelnõule määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli 31. detsember 2015 kell 13.00, eelnõule mitte ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.

Riigikaitsekomisjon, kus osalesid kõik üheksa komisjoni liiget kõikidest Riigikogu fraktsioonidest, otsustas häältega 6 poolt ja 3 vastu seda eelnõu mitte toetada. Eelnõu mittetoetamise põhjused on alljärgnevad.

Kahtlemata on eelnõus tõstatatud olulised teemad, ega muidu poleks Jaanus Karilaid meie ees ka nii pikalt seisnud ja ette kandnud. Ent tõele silma vaadates täidesaatev võim juba tegeleb nendega. Näiteks valitsuse 2015.–2019. aasta tegevusprogrammi järgi on prioriteet elanikkonna kaitse. On moodustatud elanikkonna kaitse rakkerühm, kelle ülesanne on koostada vastavasisuline kontseptsioon. Samuti tegeldakse rannikuseire, -kaitse ja keskkonnakaitse küsimustega, mis on erinevate ministeeriumide valitsemisalas.

Parlament väljendab poliitilist tahet, tegeleb strateegilist laadi juhiste andmisega täitevvõimule. Parlamendilt ei oodata demokraatlikus õigusriigis otseseid taktikalisi juhiseid, nagu millist riigikaitselist relvastust või konkreetset kogust peab Kaitseministeerium ja Kaitsevägi hankima ning millistele üksustele tuleks vastav relvastus anda. Eelnõus väljatoodud väga konkreetsed kaitsevõime arendused eeldaksid kas kaitsekulutuste märkimisväärset suurendamist või kavandatud arenduste eiramist.

Täna kehtivas dokumendis “2010. aasta riigi julgeolekupoliitika alused” on selges eesti keeles kirjas põhimõte, et riigikaitsekulutuste osakaal on 2% siseturu kogutoodangust. Tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigi kulutused riigikaitsele on juba täna suuremad kui 2% SKP-st. Täpsemalt, 2016 on see 2,07% ehk 449 miljonit eurot ja eelmisel aastal oli see ka suurem kui 2% ehk 2,3% ehk 418 miljonit eurot. Suuremad kui NATO liikmesriikide kohustuslikud kaitsekulutused ehk see 2% on seotud vastuvõtva riigi toetusega (Host Nation Support) ehk teisisõnu, meie liitlasüksuste kohalolekuga Eestis.

Edasi. Relvasüsteemid on kallid. Nad peavad olema ka jätkusuutlikud. Selleks et sellest aimu saada, märgin, et eelnõus väljatoodud tankitõrjesüsteemi Javelin üks rakett maksab baashinnana 73 000 eurot, kuid kui sellele lisada administreerimis-, transpordi- ja muud kulud, siis see summa on peaaegu kaks korda suurem ehk 130 000 eurot.
Riigikaitsekomisjoni enamus leidis, et keskenduda tuleks pigem strateegilistele dokumentidele, nagu käesoleval aastal Riigikogu menetlusse esitatavale julgeolekupoliitika alustele, mille kiidab heaks Riigikogu ja mille koostamisele on kaasatud riigikaitse- ja väliskomisjon. Eeltoodu tähendab, et poliitiliselt on võimalik kokku leppida ka veel suuremad kaitsekulutused kui 2,07% SKP-st. Riigikaitsekomisjon on osaline riigikaitse arengukava koostamisel ja eriti suurt rolli mängib parlament arengukava täitmise kontrollijana. Riigikaitse arengukava aastani 2020 seab kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisele. Arengukavas toodud eesmärke täpsustatakse iga-aastaselt keskpika perioodi arengukavades ja riigi eelarvestrateegias. Seega ei pea ootama aastani 2022 ja vajadusel on võimalik reageerida kiiremini. Täiendavalt on võimalik korvata puuduolevaid võimeid liitlaste abiga.

Riigikogu liikmel ja komisjonil on seadusest tulenev õigus teostada parlamentaarset kontrolli täidesaatva võimu tegevuse üle, mida näiteks riigikaitsekomisjon Kaitseministeeriumi valitsemisala üle ka teeb.

Ja lõpuks. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 14. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 21. jaanuari istungi päevakorda. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja ja veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu vajab Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tänan!

Tags: komisjon, kõne, parlament, riigikaitse, riigikogu