Marianne Mikko: Eesti poliiteliit ei tegele päris inimestega!
Friday, 01.07.2016, 08:20 / SEISUKOHAD / RSS
“Mulle tundub, et meie Eesti poliitiline eliit ei tegele mitte päris inimestega, vaid abstraktsete inimestega. Seda on kurb öelda. Aga kui on naisi rohkem laua taga, siis saab asjad kirjutatud nii, nagu on vaja, et inimene loeks end sealt ise välja,” selgitas Marianne Mikko naiste kaduvväikest osakaalu Eesti poliitiliste ja majandusjuhtide seas.
Kui me tahame olla Skandinaavia või Põhjala moodi, siis ei tohi me riigikogu liikme Marianne Mikko sõnul üle võtta vaid meile meelepärast. “Kui võrrelda seda, mis on seal teistmoodi, siis on ilmne, et teatud olukordades tuleb juhtimist väga selgelt muuta. Juhtimine ja otsuste langetamine muutub väga selgelt siis, kui mõlemad ühiskonnas olevad soos on kas võrdväärsed või vähemasti esindatud nii, et otsuste langetamisel oleks kolmandik naisi,” märkis Mikko täna toimunud seminaril “Poolel teel soolise võrdõiguslikkuseni”.
“Skandinaavia riikides, kui me vaatama ükskõik kas omavalitsuste või parlamendi tasemel, on see number (naiste osakaal-toim.) 40 või peaaegu isegi 50 protsenti,” sõnas Mikko, kes on enda sõnul nii Euroopa Parlamendis kui ka riigikogus oldud aja jooksul märganud, et otsuste langetamisel lähenevad mehed ja naised probleemidele erinevalt.
“Inimene peab aru saama ja ära tundma, et on selle poliitpaberi sees, aga kui seal on ainult numbrid, mudelid ja abstraktsionismid, siis see ei ole nagu päris. Mulle tundub, et meie Eesti poliitiline eliit tegeleb siiski mitte päris inimestega, vaid abstraktsete inimestega. Seda on kurb öelda. Aga kui on naisi rohkem laua taga, siis saab asjad kirjutatud nii nagu on vaja, et inimene loeks end sealt ise välja,” sõnas Mikko.
“Naised ja mehed näevad erinevaid nurki ühest ja samast asjast. Kui seal laua taga olevate inimeste hulgas on ainult üks mees või naine, võimustruktuurides on meil enamasti enamik mehed ja siis näpuotsatäis naisi, siis sellest hetkest, kui naised saavad omavahel silmsidet pidada, siis hoolimata sellest, kas oleme vasak-või parempoolsed, on teatud asjad, mille puhul naised ja eriti Eesti naised, väga praktilised ja väga koostööaltid ja meie tundele orienteeritud. Sellest hetkest hakkab diskussioon võtma inimese nägu, vastasel juhul võime riiki juhtida tabelite, statistika ja uuringute järgi, aga me kõik oleme inimesed, mitte robotid ja meil on vaja elavat debatti ja elavaid otsuseid,” rääkis Mikko.
Näitena tõi Mikko praegu väga aktuaalse heaolu arengukava. “On väga suur vahe, kas lugeda poliitdokumenti soome või eesti keeles. Eesti keeles on poliitiliste paberite paatos väga keeruline ja inimkauge. Ma arvan, et kui naisi tuleks ümber laua rohkem, siis saaks selle dokumendi kirja panna ka inimkeeles ja langetada otsuseid inimnäoga,” kirjeldas Mikko, kelle sõnul on äärmiselt oluline, et kõik inimesed end ka ise arengukava ja muude dokumentide ja seaduste tekstides ära tunneksid.
Ilmunud ajalehes Pealinn, 29.06.2016
Tags: eliit, heaolu arengukava, inimesed, naised, skandinaavia, võrd'iguslikkus