MARIANNE MIKKO: Eesti edukas eesistumine ENPAs

Sunday, 13.11.2016, 10:33 / SEISUKOHAD / RSS

Eesti lõpetab novembris kuuekuulise Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) eesistumise. Ajaleht Sotsiaaldemokraat uuris Eesti delegatsiooni juhilt Marianne Mikkolt, kuidas eesistumine sujus, millele keskenduti ja kuidas mõjutab see Eestit.

Mis jõud Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel on – kas otsused on liikmesriikidele kohustuslikud?

Assamblee üks rolle on võtta vastu konventsioone, mille jõustamisel liikmesriigis kohustub see riik tegema teha vajalikud muudatused seadustes. Näiteks hiljuti Eestis vastu võetud Lanzarote konventsioon, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest ja peatselt ratifitseerimisele tulev naisi väärkohtlemise eest kaitsev Istanbuli konventsioon.

Iga eesistumine kannab oma teemasid. Mis on Eesti eesistumise ajal ENPAs teemadeks?

Tavaliselt on prioriteete kolm, millele eesistumise ajal keskendutakse. Meie eesistumise ajal olid selleks laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ja õigusriik küberruumis. Eestis toimus selle poolaasta jooksul näiteks kahepäevane mastaapne soolist võrdõiguslikkust käsitlev konverents. ENPA jälgib hoolikalt Euroopas
toimuvate konfliktide arengut.

Konflikte meie ümber tuleb aga järjest juurde. Kas inimõigused on Euroopas ohus?

Külmutatud konfliktide puhul võime öelda, et olukord ei ole hea, aga sellega on võimalik elada. Peab aga silmas pidama, et on jõud, kes sulatavad konflikti neile sobival ajal jälle üles. Ma ei saa öelda, et eesistumise ajal oleks Krimmis inimõiguste järgmine paremaks läinud, vastupidi – oleme silmitsi sellega, et tekkinud on juurde üks konfliktikolle. ENPAs oleme Ukrainaga seonduvat arutanud palju ning mitu korda mõistnud hukka Venemaa agressiooni, selle tõttu võeti neilt ka hääleõigus assamblees. Põhiõigused ja isikut puudutavad õigused on Euroopas suurema surve all kui võib-olla kümme aastat tagasi. Üldine julgeoleku olukord on ka teravam ja määramatust on rohkem. Eesistumise ajal juhtus nii mõndagi, vabastati Nadja Savtšenko pärast kaht aastat vangistust.

Kas Ukraina konflikt on selle võrra rohkem pildis?

Nadja vabastati Eesti eesistumise alguses, jaanipäeva paiku. Konflikti lahendamist hoiab päevakorras kogu Ukraina delegatsioon, aga Nadja annab sellele võitlusele näo ja selle kaudu ei anna kellelegi võimalust unustamiseks.

Tallinnas toimunud võrdõiguslikkuse konverentsil vaadati üle vastavasisuline strateegia. Mida see tähendab?

See on strateegia, millega edendatakse sugudevahelist võrdsust ühiskonnas. Mida võrdsemad on sood, seda demokraatlikum on riik. Kui poole ühiskonnast moodustavad mehed ja teise poole naised, siis peaksid mõlemad sood olema valitsuses ja parlamendis sama moodi esindatud. Strateegia valguses hakkavad parlamendid võtma vastu seadusi, mille põhipaatos on võrdsus sugude vahel. Sotsiaaldemokraadid on soolises võrdõiguslikkuses selgelt lipukandjad. Me peame jätkama senist tegevust, võitlust palgalõhe vähendamiseks. Tööinspektsioon hakkab uuest aastast jälgima algatasemeid asutustes ja ettevõtetes, nii tekib ülevaade palgalõhest Eestis ja saab töötada välja ettepanekud olukorra parandamiseks. Euroopa Nõukogu üks ettekirjutustest on sookvoodid, kas või lühiajaliselt, et survestada soolist tasakaalu juhtivates ametites. Oluline on ka töö ja pereelu tasakaalu toetamine süsteemi paindlikkuse kaudu.

Millistele teemadele paneb lähiajal Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee rõhku?

Praegu jälgitakse väga hoolikalt naistevastast vägivalda tõkestava Istanbuli konventsiooni ratifitseerimist liikmesriikides. Andres Anvelt justiitsministrina allkirjastas konventsiooniga liitumise kaks aastat tagasi. Oleme teinud mitu sammu selleks, et saaksime konventsiooni vastu võtta, näiteks hiljuti kinnitasime ohvriabiseaduse muudatused. Kuid ei tasu unustada, et laste seksuaalset ärakasutamist peatava Lanzarote konventsiooni vastuvõtmiseks kulus meil kaheksa aastat!

Tags: enpa, istanbuli konventsioon, lanzarote konventsioon, sotsiaaldemokraat